Eesti Kunstiakadeemia tudengid viisid 2023. aasta lõpus Standardi tellimusel läbi uurimistöö, mille eesmärk oli jõuda selgusele, miks ja kuidas kontoritöötajad kasutavad oma puhkepause nii kontoris kui kodukontoris. Uurimistöö on lähtepunktiks Standardi tootearendusele, et lahendada ettevõtte klientide soovi, loomaks töökeskkondi, mis motiveerivad töötajaid kontorisse naasma.
Ester Rünkla ja Ülle Marskoo koostatud tööjõu-uuringu andmetel oli 2021. aastal kaugtööd tegevate töötajate arv Eestis 181 600, mis on 27,8% hõivatutest. Pandeemia ajal harjusid inimese kodukontoris töötamisega nii ära, et peale pandeemiat ei kippunud paljud töötajad enam igapäevaselt kontoritesse tagasi. Kodus töötades on kindlasti töötajate jaoks mitmeid eeliseid, kuid seevastu tajutakse negatiivseid mõjusid vähem.
Hübriidtöö on tulnud kahtlemata selleks, et jääda, kuid nii mitmedki tööandjad Eestis ja välismaal leiavad, et töötajad peaksid siiski vähemalt osaliselt kontorites käima. Vastavalt Resume Builderi augustikuu aruandele, milles küsitleti 1000 ettevõtte juhti, kavatseb 90% ettevõtetest rakendada 2024. aasta lõpuks kontorisse naasmise poliitikat. Kontoris töötamise eelistena tuuakse välja koostöötamise tõhustamist, positiivset mõju ettevõtte kultuurile, paranevat mentorlust ja oskuste arendamist, töö ja eraelu paremat tasakaalu ning paremaid töötingimusi – eeskätt tehnoloogia ja ressursside mõttes, mida ei pruugi kodus töötavatel inimestel olla.
Lähtuvalt kirjeldatud probleemist võtsid EKA tudengid ülesandeks, selgitada välja, milliseid keskkondi peavad tööandjad kujundama ja millised on töötajate jaoks põhilised motivaatorid, et meelitada töötajaid kontorisse tagasi. See aga on omakorda aluseks Standardile, et välja mõelda lahendusi, mis neid ülesandeid täidab.
Töö käigus uuriti erinevaid töötajate gruppe: Töötajad, kes eelistasid kodukontorit, seejärel töötajad, kes soovisid töötada ainult kontoris ning neid, kes eelistasid hübriidset töökorraldust ehk võimalust, kus osa tööst tehakse kodus ja osa kontoris. Eesmärgiks oli mõista erinevate gruppide vaateid, muresid ja rõõme just kontoris töötamisega seoses. Uuringu tulemusena koostati kasutajate persoonad ning sõnastati nende peamised vajadused, probleemid ja harjumused seoses töö tegemisega kontoris.
Intervjuude ja persoonade koostamise põhjal leiti, et individuaalsed vajadused mängivad olulist rolli töötajate rahulolus ja efektiivsuses. Erinevatel töötajatel on erinevad eelistused, näiteks vajadus eraldatuse või sotsiaalse suhtluse järele ning kontoriruumid peaksid olema kohandatud, et neid vajadusi rahuldada. Lähtudes ruumi kujundamisel ja lahenduste disainimisel inimeste eripärast, on võimalik luua keskkonda, mis toetab töökohas nii vaikusearmastajat kui sotsiaalset liblikat, näiteks eraldatud tööruumid või helikindlad alad võivad aidata neid, kes vajavad keskendumist, samal ajal kui avatud koosolekuruumid ja ühisalad soodustavad suhtlust ja koostööd.
Uuringust tuli välja, et töötajatele võiks olla tagatud võimalus füüsiliseks aktiivsuseks, et toetada nende tervist ning üldist heaolu. Ruumide planeerimisel tuleks luua võimalusi liikumiseks, nt jalutusrajad, minijõusaalid, lõuatõmbekangid või muud lahendused, et julgustada liikumist ning tuua vaheldust istuvasse eluviisi. Seesugused lahendused võivad toetada nii muidu väga aktiivse eluviisiga töötajat, aga ka pakkuda puhkamisvõimalust muidu vaikust ja privaatsust eelistavalt töötajale ning toetada selle kaudu kontoritöötajate vaimset ning füüsilist olemist.
Looduslähedase keskkonna loomine kontoris aitaks aga vähendada stressi ja parandada enesetunnet. Enamiku kontoritöötajatest saaks toetada loodusele orienteeritud keskkonnaga, kus saab vastavalt enda äranägemisele aega veeta. Taimed, loodusvaated jms loodust meenutavad elemendid loovad võimaluse puhkehetkel end hetkeks välja lülitada ning vastavalt vajadusele kas suhelda teistega või nautida vaikust ning üksiolemist.
Mõistes kontori tõmbe- ja tõuketegureid, on võimalik luua kontorikeskkondi, mis on kodust mugavamad ja atraktiivsemad ning toetavad töötajate heaolu. Kohandades töökeskkonda vastavalt soovidele ja vajadustele on võimalik luua kasutajakeskne kontor, mis ei paranda ainult töö tulemuslikkust, vaid annab ka ettevõttele konkurentsieelise töötajate värbamisel ja hoidmisel.
Uurimus tõi esile, et kontoritöötajatel on palju erinevaid soove ning vajadusi töö tegemise koha valikul. Kõiki soove lahendada ei jõua, seega tehti kitsendus. Nimelt hakatakse koostöös Standardiga lahendama puhkehetke veetmise viisi kontoris. Edasise koostöö eesmärgiks on luua lahendus, mis aitaks kontoris töötajatel luua endale vajalikud lõõgastus- ja puhkamisvõimalused, et toetada nende rahulolu ja produktiivsust töötamisel kontoris.
Uuringu viisid läbi Eesti Kunstiakadeemia tudengid Erik Pirn, Erik Lond, Elina Karlson ja Emili Eskel. Uurimistöö juhendaja oli Paula Koppel.
